Rokokoo

• Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730–1780.
• Rokokoo kunst on hästi detailiderohke.

ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS 
Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv.
                                                             

SKULPTUUR 
Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Levib pisiplastika (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst.
Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür".

MAALIKUNST 
Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine.
ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele")
Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on JEAN HONORE FRAGONARD`i [fragonaa] (1732-1806) looming. ("Kiik")

Kuulus, suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiiv-maalide looja oli itaalia kunstnik GIOVANNI BATTISTA TIEPOLO (1696-1770) .

18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN [ðardään] (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust.

Klassitsism

Oma konspektist:

• Suured muutused Euroopas - põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad.
• Hariduse ja loodusteaduste areng,
• Rahulolematus ühiskonna seisusliku korraldusega.
• Valgustusajastu(18.saj keskpaik)
• 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerika levinud kunsti ja arhitektuurisuund.

Üheltpoolt andsid sellisele valgustusajastule aluse erinevad valgustusfilosoofid. Ja teiselt poolt arheoloogilised väljakaevamised.

"Mõtlen, järelikult olen."  Rene Descartes.

Rene Descartes

Jean-Jacques Rousseau

Goethe

Klassitsismi jagunemine:

1) Varaklassitsism 1770-1800

2) Kõrgklassitsism 1800-1830

- mõistuspärasus

- välditi segast, korratut

- toetuti antiigile

• Klassitsismi puhul saigi oluliseks antiikkunsti eeskujude järgmine. Avanes seninägemata pilt antiigiajastule.
• Arhitektuuris oli suur mõju Andrea Palladiol ja antiigil.
• Kolosaalorder (üle 2-korruse ulatuvad sambad)
• Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
• Ümarkaare ja kupli kasutamine.
  ------------------------------------------------------------------------------------------------

Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.

Perioodi ca 1770–90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 1800–30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 1940–50ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).

Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust.

Kuulsaim prantsuse maalikunstnik:

Jacques-Louis David

David oli aktiivne revolutsioonitegelane Prantsuse revolutsiooni ajal ja ta kuulus Rahvuskonventi ja Ühiskondliku Julgeoleku komiteesse, mis hääletas kuninga hukkamise poolt. Robespierre'i sõbrana omandas ta laialdased võimalused Prantsusmaa kunstielu ümberkorraldamiseks. Pärast Robespierre'i võimult kukutamist ja Napoleoni võimuletulekut sai Davidist Napoleoni õuekunstnik. David oli sunnitud Prantsusmaalt emigreeruma 1815. aastal seoses Bourbonide võimuletulekuga ja oma kodumaale ta enam ei naasnud. Tal oli palju õpilasi ja seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil.

                                                      "Horatiuse vanne"

Barokk Venemaal

Peeter I ajal tugevnesid kultuurilised sidemed välisriikidega. Barokk oli esimene Lääne-Euroopa kunstistiil Venemaal. Uues pealinnas Peterburis ehitati palju baroklikus stiilis hooneid. Tuntuim arhitekt oli Bartolomeo Rastrelli, tema tööd: Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik Peterburis jnejne.

                                                          Talvepalee.


Sisekujundus veelgi hiilgavam ja detailsem. Tihti on seinad nii tihedalt skulptuuride, maalide ja erinevate reljeefidega kaetud, et vaba pinda pole näha.


Nicolas Poussin 1594-1665
Varasemad tööd olid erksamad, hilisemad külmemates toonides. Poussin kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast. Ta kuulub heroilise maastikumaali rajajate hulka. Samuti oli Nicolas Poussin aastaid Prantsusmaa kuninga esimene kunstnik.

"Rinaldo ja Armida"

"Püha perekond"

KONSPEKT

Barokk Hollandis 17.saj.

• Protestantlik kirik ei soosinud toretsevat arhitektuuri, samuti skulptuuri.
• Maalikunst saavutas enneolematu õitsengu.
• Tähtis oli natuurilähedus.
• Peamiselt tehti portreid, grupiportreid, kujutati olmestseene, maastike ning natüürmorte
• FRANS HALS (1580-1666)
  - "Naerev kavaler"  Eluline, mees pidil suhtleb vaatajaga.

-    "Pulmaportree" Mees ja naine kujutatud eraldi.

-    "Mustlanna"

-    "Mees lontis kaabuga"

-    "Püha Jüru laskurikompanii ohvitseride bankett"JACOB VAN RUISDAEL (1628-1682)

Loodusvormide täpne kujutamine, romantiline meeleolu, heletumeduse efektid, veepeegeldus, taeva mitmekülgsus.

JOHANNES VERMEER ( 1632-1675)

Kujutas erinevaid temaatikaid, asetab kujutavad figuurid tavaliselt interjööri nii, et ka ümbritsev ruum on nähtav. 

"Autoportree"

Huvi peegelduste ja kujutise tekkimise vastu läbi läätse vaadatuna.

"TÜTARLAPS PÄRLKÕRVARÕNGAGA"

"Kunstnik oma ateljees"

Kodulinna Delfi vaated - kunstnik veetis kogu oma elu seal.

REMBRANDT

Rembrandt maalis endast kokku 75 autoportreed. Detailid nagu nt krae, juuksed, silmad olid tumeduses.
"Dr.Tulpi anatoomia loeng" 
Selle maaliga rõhutas ta elu ja surma tähtsust. Käsi on eriti tähtsal kohal selles maalis.Heletumedus.

"Öine vahtkond"
Dramaatiline, heletumedus, valguse mäng(keldriluugivalgus). Kujutab erinevaid Amsterdami inimesi. Liikumine, diagonaalid. Kunstniku enda portree on ka maali sees.

PETER PAUL RUBENS

"Tiigrijaht"

• Tema ateljees kujunes maalitööstus. 
• Altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid.
• Lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused, säravad värvid.

KONSPEKT