Postimpressionism

(peamiselt enda konspekt; vikipeedia)
1.Millal levis postimpressionism?
Postimpressionism levis 19.saj lõpus ja ta kasvas välja impressionismist.
2.Keda peetakse postimpressionistideks?
Postimpressionistideks peetakse neid maalikunstnike, kes rõhutasid rohkem geomeetrilisi vorme ja kasutasid rohkem ebaloomulike värve. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. 
Georges Seurat , Camille Pisarro, Paul Cezanne, Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Henri Rousseau.
3.Mida tahtis Vincent van Gogh oma maalidega väljendada?Kirjelda tema töid!
Vincent van Gogh tahtis oma töödega väljendada oma meeleolu ja hingelist seisukorda erinevate värvide ja värisevate pöörlevate pintslitõmmetega.Väikesed liikuvad, ärevad pintslitõmbed.

 "Tähisöö"

4.Mida tahtis Paul Gauguin oma maalidega väljendada? Mida meeldis talle
maalida?Kirjelda töid!
Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline. Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on nimetanud teda sümbolistiks.
Talle meeldis maalida usulisi teemasid ja üldse teemasid, mille juures ta sai sümboleid välja tuua.

"Kollane jeesus"

5.Mida tahtis Paul Cezann oma maalidega väljendada?
Cézanne'i varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul. Tal on palju kujutlusvõime abil maalitud pilte suurte, raskete inimfiguuride rühmadest maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama otse natuurist maalimine ja ta arendas pikkamööda välja kerge, õhulise maalimisstiili, mis mõjutas impressioniste tohutult. Sellegipoolest on Cézanne'i küpsetes töödes märgata areng kindla, peaaegu arhitektuurilise maalimisstiili suunas. Kogu elu jooksul püüdis ta välja töötada maailma kõige täpsema kujutamise meetodit maalikunstis. Lõpuks korraldas ta oma ajus kõik, mida ta tajus, ümber lihtsateks vormideks ja värvilisteks laikudeks. Ta soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maalikunsti kompositsiooni kestvusega.

"Kunstniku isa ajalehte lugemas"

6.Mida uut lõi Henry de Toulouse-Lautrec?
Ta valis oma töödele motiivid, mille poolest on ta tänapäevani tuntud: inimesed tsirkuses, lõbustuskohad, poolilma miljööd. Tema tööd kujutavad Pariisi kabareede, baaride, bordellide elu.
Ta äratas uuesti ellu ka litograafia.

"La Goulue"

"Monsieur Boileau"

7.Mis teemasid maalisid sümbolistid? Nimeta kuulsaim sümbolist!
Sümbolistid maalisid tegelikkust läbi üksikasjade. Tähelepanu pöörati spirituaalsusele ja unenägudele. Sümbolism kunstis oli mõjutatud gooti romaanist ja tumedamast romantismist. Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt 
Gustave Moreau

"Noor poeet"

8. Missugused nägid välja juugend stiilis kujutava kunsti tööd? Nimeta kuulsaim
juugendi
maalikunstnik!
Juugenstiili kujutava kunsti tööd on väga dekoratiivsed.
Gustav Klimt

"Suudlus"

9.Mida kujutasid oma töödel rahvusromantistid?
Rahvusromantistid kujutasid oma töödel rahva ajalugu ja mütoloogiat. Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku eneseteadvuse tärkamisega.


Film impressionismist ja postimpressionismist.

Impressionism

• Mis soodustas impressionismi teket?Millal levis impressionism?

19.sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860.datel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Kõikidest kunstivooludest tõenäoliselt tuntuim.

• 50.Iseloomusta impressionismi?

Impressionistid väitsid, et tegelikkuses suudab inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Kasutasid heledaid, puhtaid värve.

• 51.Mis töö järgi sai impressionism oma nime?

Impressionism sai endale nime 1874.aastal välja pandud Monet'maali "Päikeseloojang. Impressioon" järgi.

• 52.Nimeta neli impressionisti ja mida nad maalisid? 
  Claude Monet ( 1840 - 1926)
  Kõige puhtakujulisem impressionist. Monet rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist.
  "Autoportree"
  "Tõusev päike"
  "Vesiroosid"
  
  Auguste Renoir ( 1841-1919)
  Pühendus inimeste kujutamisele.
  "Suplejad"
  "Kiik"
  "Tütarlaps lehvikuga"
  "Vihmavarjud"
  Edgar Degas( 1834-1917)
  Juhuslikuna tunduv ülesehitus, huvitas keerukate liigutuste kujutamine.
  "Sinised tantsijatarid"
  "Tantsuklass"
  "Absint"
  "Tantsijad sinises"
  "Kammiv naine"
  
  Camille Pisarro(1830-1903)
  Õhulised päikseküllased tänavapildid.
  Pariisi bulvarid.
  "Montmarte bulvar"
  "Kohvi"
  "Montmarte bulvar öösel"

Realism

(vihiku konspekt)

• Millal levis realism?
  Realism levis 19.sajandi teisel poole (see eraldub romantismist). Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal.

• Iseloomusta realismi!
  Realism taotleb ümbritseva tõetruud ilustamata kujutamist.Kunst ja teadus peavad koos tõde teenima. Kõiki eluvaldkondi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt.
  Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.
  Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.
  Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.

• Mis on Barbizoni koolkond?
  Barbizoni koolkond on rühm Prantsuse maastikumaalijaid. Sealt koolkonnast sai realistlik maalikäsitluslaad maastikumaalis alguse. Piltide valmismaalimine looduses.
• Nimeta kõige sihiteadlikum realist!Mis oli tema põhimõtteks?Nimeta töö!
  
  Theodore Rousseau( 1812-1867)-
  looduslike vormide hoogne vaatlus ja analüüs otse looduses, maalis ainult maastikku
  "Tammed"
  
  Gustave Courbet ( 1819-1877)-
  julgelt maalitud aktid ja maastikud,
  "Maalikunst on olemuselt konkreetne ja seisneb ainult tõeliste ja olemasolevate asjade kujutamises."
  kasutas fotograafiat abivahendina,
  "Meeleheitel mees"
  
• "Kivilõhkujad"
  
• maali uudsus = hiiglaslik formaat, monumentaalne ilme (rõhutab masendavat meeleolu)

Romantism

Romantismi tunnused:

• kandub kunsti üle kirjandusest
• seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse
• rõhutab tundeelu tähtsust
• eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokkkunstist
• maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus
• pearõhk koloriidil
• romantism oli pigem vool, mitte stiil
• tsivilisatsiooni suhtes kriitiline (looduslähedane elu on parem)
• algab nö boheemlus
• saab alguse Inglismaalt

William Blake ( 1757 - 1827)

-inglise luuletaja, graafik, maalija

Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas

"Saatan lööb hioobit mädapaistega"

"Muistsed ajad"

Joseph Mallord William Turner (1775-1851)

-inglise maalikunstnik ja graafik

Ta oli tuntud kui "valguse maalija"ja suurepärane marinist (meremaalija).

Teerajaja impressionistlikule maalikunstile.

"Teniraire viimane sõit"

"Matus merel"

"Hannibali minek üle Alpide ja lumetorm"

Caspar David Friedrich ( 1774 - 1840)

-saksa maalikunstnik

Ta maalid olid ehedad esteetilised avaldused.

"Rügeni kriidikaljudel"

"Rändaja udumere kohal"

"Kloostrikalmistu lumes"

"Tammesalu kloostrikirikuga"

Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine.

• 19.saj keskpaigas, eriti aga teisel poolel, hakkavad arhitektuuris domineerima historitsism ja eklektika.
• Historitsism kujutab endast möödunud ajastute kunstistiilide järgimist.
• Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.
  
  NEOGOOTIKA
• Charles Barry - Londoni parlamendihoone.
• Charles Garnier - Pariisi ooperiteater. (1861 - 1875, neobarokk, eksterjöör on segu klassitsismist, renessanssist ja barokist(
• Vittorio Emanuele - Järsu kaljumäe otsas Neuschwachnstein'i loss Saksamaal.
  
  NEOROMAAN
• Kaarli kirik
  
  NEOGOOTI
• Jaani kirik
• Pseudo vana-vene Aleksander Nevski katedraal
  
  NEORENESSANSS
• rüütelkonnahoone Toompeal
  
  TUDORSTIILIS
• Kanuti gildi hoone Tallinnas
  
  NEOGOOTI
• Alatskivi mõis Tartumaal
• Sangaste mõis Valgamaal

Seoses linnade ja tööstuse kiire kasvuga hakkas 19.saj arenema tööstushoonete arhitektuur (kontorid, näitusehallid, raudteejaamad, pangad), suurenesid arhitektuurobjektide mastaabid.Võeti kasutusele malm ja teras. Hakkas levima ka raudbetoon.

• Gustave Eiffel - Eiffeli torn (Pariis, 1889, 320m)
• Louis Sullivan - pani aluse pilvelõhkujatele Chigagos
• USA vabadussammas

Kasutatud materjal:ENDA KONSPEKT 11.klassis

 

Rokokoo

• Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730–1780.
• Rokokoo kunst on hästi detailiderohke.

ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS 
Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv.
                                                             

SKULPTUUR 
Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Levib pisiplastika (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst.
Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür".

MAALIKUNST 
Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine.
ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele")
Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on JEAN HONORE FRAGONARD`i [fragonaa] (1732-1806) looming. ("Kiik")

Kuulus, suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiiv-maalide looja oli itaalia kunstnik GIOVANNI BATTISTA TIEPOLO (1696-1770) .

18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN [ðardään] (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust.

Klassitsism

Oma konspektist:

• Suured muutused Euroopas - põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad.
• Hariduse ja loodusteaduste areng,
• Rahulolematus ühiskonna seisusliku korraldusega.
• Valgustusajastu(18.saj keskpaik)
• 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerika levinud kunsti ja arhitektuurisuund.

Üheltpoolt andsid sellisele valgustusajastule aluse erinevad valgustusfilosoofid. Ja teiselt poolt arheoloogilised väljakaevamised.

"Mõtlen, järelikult olen."  Rene Descartes.

Rene Descartes

Jean-Jacques Rousseau

Goethe

Klassitsismi jagunemine:

1) Varaklassitsism 1770-1800

2) Kõrgklassitsism 1800-1830

- mõistuspärasus

- välditi segast, korratut

- toetuti antiigile

• Klassitsismi puhul saigi oluliseks antiikkunsti eeskujude järgmine. Avanes seninägemata pilt antiigiajastule.
• Arhitektuuris oli suur mõju Andrea Palladiol ja antiigil.
• Kolosaalorder (üle 2-korruse ulatuvad sambad)
• Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
• Ümarkaare ja kupli kasutamine.
  ------------------------------------------------------------------------------------------------

Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.

Perioodi ca 1770–90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 1800–30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 1940–50ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).

Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust.

Kuulsaim prantsuse maalikunstnik:

Jacques-Louis David

David oli aktiivne revolutsioonitegelane Prantsuse revolutsiooni ajal ja ta kuulus Rahvuskonventi ja Ühiskondliku Julgeoleku komiteesse, mis hääletas kuninga hukkamise poolt. Robespierre'i sõbrana omandas ta laialdased võimalused Prantsusmaa kunstielu ümberkorraldamiseks. Pärast Robespierre'i võimult kukutamist ja Napoleoni võimuletulekut sai Davidist Napoleoni õuekunstnik. David oli sunnitud Prantsusmaalt emigreeruma 1815. aastal seoses Bourbonide võimuletulekuga ja oma kodumaale ta enam ei naasnud. Tal oli palju õpilasi ja seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil.

                                                      "Horatiuse vanne"

Barokk Venemaal

Peeter I ajal tugevnesid kultuurilised sidemed välisriikidega. Barokk oli esimene Lääne-Euroopa kunstistiil Venemaal. Uues pealinnas Peterburis ehitati palju baroklikus stiilis hooneid. Tuntuim arhitekt oli Bartolomeo Rastrelli, tema tööd: Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik Peterburis jnejne.

                                                          Talvepalee.


Sisekujundus veelgi hiilgavam ja detailsem. Tihti on seinad nii tihedalt skulptuuride, maalide ja erinevate reljeefidega kaetud, et vaba pinda pole näha.


Nicolas Poussin 1594-1665
Varasemad tööd olid erksamad, hilisemad külmemates toonides. Poussin kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast. Ta kuulub heroilise maastikumaali rajajate hulka. Samuti oli Nicolas Poussin aastaid Prantsusmaa kuninga esimene kunstnik.

"Rinaldo ja Armida"

"Püha perekond"

KONSPEKT