neljapäev, 30. oktoober 2014

Varakristlik kunst


  • Ristiusk kuulutati seaduslikuks 380.aastal, mil kristlus sai Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus)
  • Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti, mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel.
  • Kristlased pidid tagakiusamise pärast koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad matsid ka lisaks surnuid.
  • Esimesed kunstiteosed: katakombide lae-ja seinamaalid. Nendel kunstiteostel kasutati palju sümboleid.
  • KRISTLIKUD SÜMBOLID:
    Lambukesed ümber Karjase- kogudus
    Tuvi - Püha Vaim
    Paabulind - igavese elu sümbol, kõdunematus
    Ingel - evangelist Matteuse sümbol
    Lõvi - Evangelist Markuse sümbol
    Härg - Evangelist Luuka sümbol
    Kotkas - Evangelist Johannese sümbol
  • Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm.
  • Miniatuurmaal - raamatumaal

    ÜLDISELT(vihikust):
    ARHITEKTUUR
    (peale 313.pKr)
  • Roomlaste basiilika tüüp võeti kirikute ehitusel eeskujuks. Kirik ehitati alati lääne-ida suunaline.
  • Kirikute sisekujunduses ansid tooni arkaadid(kaaristu), lagi oli lame või pundus.
  • Kellatorn - kampaniil


  • Jeesus veritsevat naist parandamas.Rooma katakombid 300-350
  • Peale kirikute ehitati tsentraalse põhiplaaniga kabeleid.

KUJUTAV KUNST
-seinamaalid
-mosaiigid
-raamatukunst (miniatuurmaalid, nagu eespool mainitud)
-diptühhon - 2osaline altarimaal
-triptühhon - 3osaline altarimaal

Temaatikaks on pühakirjalood ja kasutatud on toonidest palju helerohelist, kulda, helesinist, lillakat, ookerit.
Inimesi kujutati alati rõivastes.
Varakristlikel mosaiikidel kujutati kristlikku sümboolikat või pühakuid.

Mosaiik, millel on kujutatud kala.

Mosaiik Daphni Jumalaema kirikust.


KRISTLIKU BASIILIKA PÕHIPLAAN:

Vana-Rooma kunst


  • Rooma linn ja Rooma impeerium on erinevad asjad. Romulus rajas Rooma 753 eKr.
  • Rooma impeerium = keisrite aeg
    -vabariigi aeg u- 500 - 27eKr
    -keisririigi aeg 27eKr  476pKr
  • Roomlased võtsid endale eeskujuks Kreeka kultuuri.
  • Roomas võeti kasutusele:
    - sillad- esimesed pikemat aega püsivad sillad, toetuvad võlvidele.
    - teed- rajati üle terve impeeriumi( kivid,tsement,kivipuru).
    - linnaplaneerimine- tekib keisririigi ajal
    - veejuhtmed ehk AKVEDUKTID - Akvedukt on sildveejuhe (sillataoline rajatis)
    - saunad ehk TERMID - ihu harimise tempel  (vihik)
  • Trajanuse sammas - sammas, mis on püstitatud keisrile nimega Trajanus. Selle samba kõrguseks  on 38m. (vihik)

    (http://kunstitunnis.blogspot.com/2011/10/jata-meelede-naudi.html)
  • Panteon - ehk kõigi jumalate tempel Roomas. Roomaaegse arhitektuuri tippsaavutus. (vihik)



  • Colosseum - 1.saj pKr ; 80 sissepääsu;mahutab 50 000 inimest; maa-alune osa; poolsambad; pilaster - seinast eralduv lame sammast imiteeriv müüriosa; visuaalselt raskemalt kergemale;siseruumides erinevat tüüpi marmori kasutamine; valgus laeaugu kaudu. Seal toimusid kuni 405.aastani gladiaatorite võitlused.Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised. (vihik)


    (http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/italy/9708647/Colosseum-fence-to-be-erected-to-protect-tourists-from-falling-masonry.html)
  • Akvedukt - sildveejuhe


    (http://broer.no/bro/index.php?ID=22)
  • Term - saun
  • Foorum - linnaväljak (keisririigi ajal sümmeetrilise rangeplaneeringuga)
  • Triumfikaar - ilma praktilise otstarbeta arhitektuuri objekt võidu tähistamiseks, võimu näitamiseks
  • Fortuna Virilis  - tempel Roomas
    (vihik)

    (https://www.studyblue.com/notes/note/n/arth-200/deck/1741713)
  • Roomas õitses portreeskulptuur, sest austati esivanemaid. Roomlased ei kujutanud jumalaid, pigem iseennast. 
  • Rooma maalikunsti on vähem säilinud kui skulptuuri. Maalide temaatika on vägagi mitmekesine - mütoloogia ja kirjandus on põhilised teemad. Roomas leidus ka tahvelmaalikunst. Sellest ajast Rooma maalikunsti võib leida Pompeij, Herculaneumi,Stabiae linnadest, mida hakati 18.saj tuha alt välja kaevama.
  • Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest.

Etruskide kunst


  • Etruskid olid Vana-Itaalia salapärase päritoluga rahvas. Nende õitseng algas 8.saj eKr ja langus 474.a eKr , kui nende kultuur langes, siis nad sulandusid lihtsalt Rooma ühiskonda. (http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)
  • Legend kapitooliumi emahundist:Roomlaste esiisaks peetakse legendi järgi Trooja sangarit Aeneast, kes olevat saabunud pärast Trooja langemist Itaaliasse. Tema poeg rajas Alba Longa linna, kus sündisid kaksikud, jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia pojad. Sel ajal oli aga võimul Amulius, kes oli troonilt kukutanud oma venna Numitori, seadusliku kuninga, ja tapnud tema pojad. Amulius hakkas kartma oma võimu pärast ja laskis heita vennatütre kaksikud Tiberi jõkke. Veevool kandis kaksikud kaldale ja nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Hunt ei teinud lastele viga ja hakkas neid hoopis oma piimaga toitma. Pärast märkasid kaksikuid karjused ja üks neist võttis lapsed kasvatada. Ta pani neile nimeks Romulus ja Remus. Vennad kasvasid tugevateks ja julgeteks sõdalasteks. Nad tapsid Amuliuse ja seadsid uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Vennad ei tahtnud jääda Alba Longasse ja asutasid uue linna sellesse kohta, kust karjused olid neid leidnud. Linna rajamisel Palatinuse künkale tekkis nende vahel tüli, kui Remus hüppas pilkeks üle Romuluse vastehitatud linnamüüri. Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki Rooma oma nime (ladina keeles Roma).  (http://www.horisont.ee/node/858 ; www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/Rooma.ppt - otse kopeering)


    Kapitoolumi emahunt.
(www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/Rooma.ppt)

  • Nekropol - tähendab surnute linna. Etruskidega on need seotud selle poolest, et ainsad säilinud arhitektuurimälestised Etruskide ajast ongi just nimelt need surnute linnad. Nekrpolid asuvad peamiselt Toscanas , Lazios ja Umbrias. (vihik + http://et.wikipedia.org/wiki/Nekropol)
  • Etruski kuppelhauad moodustavad suuri nekropole. Hauakambrid sisustatud sarnaselt elutubadega.Hauakambrite seintel on kujutatud hulgaliselt tarbeesemeid. Seinad on kaunistatud freskodega - kujutatakse tasapinnaliselt,figuurid üldistatud, kuid liikuvad. Freskodel kujutatakse elavalt ja humoorikalt rõõmsaid ja huvitavaid inimesi,loomi jne. Palju pidustusi, sportmänge. Sarkofaagide kaantel külitavad rõõmsad naeratavad kadunuksed, palju terrakota-skulptuure abielupaaridest. (mitmevärvilised, üldtoon punane) Sarkofaagi allosa kujundatud figuraalsete reljeefidega. (vihik)
  • Etruskid kasutasid skulptuuride tegemisel enamasti terrakotat või pronksi. Tuntuimad skulptuurid : kimäär(elajas kes on pandud kokku lõvist,sokust ja maokujulisest sabast);kapitoolumi emahunt (vihik)
  • Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele.(http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)

kolmapäev, 29. oktoober 2014

Vana-Kreeka kunst

Päris palju vastuseid sain/saan oma 10.klassi kunstiajaloo vihikust ja olen bold'inud tähtsamad märksõnad Ja ma enam ei muuda oma kirjasid erinevateks fontideks ja värvideks :)



25.Kreeka oli religiooni ja oma vaimu poolest polüteistlik riik, mis tähendas, et seal oli palju jumalaid ja enamik neist oli vaid piirkondliku tähtsusega. Seal olid antromorfsed e. inimesekujulised ja inimliku iseloomuga jumalad. Olid ka kangelased, kes olid jumala ja inimese vahepealsed. Vana-Kreekas peeti olümpiamänge. Alguses peeti ainult võidujooksu, hiljem lisandusid ka maadlus, rusikavõitlus, pikamaajooks, relvisjooks, hobuste võidusõit, viievõitlus. Vana-Kreeka on tuntud oma tänapäevani tuntud filosoofide poolest, kelleks olid Sokrates, Platon, Aristoteles. Lisaks neile olid veel tähsad inimesed Hippokrates(arst), Phytagoras(matemaatik), Sophokles (näitekirjanik - "Kuningas Oidipus")

26. Kreeka kunsti kolm perioodi:

  • Arhailine ehk vana aeg - umb 600-480 e.m.a
  • Klassikaline ehk õitseaeg - 480- 323 e.m.a
  • Hellenistlik ehk hiline - see lõppes aastal 30.p.m.a

27. Kreeka samba kolm põhiosa: 


  • Baas - alus, kust sammas tõuseb
  • Tüves - samba põhiosa
  • Kapiteel - samba ülaosa
Peale nende kolme on Kreeka samba juures veel : 
  • Friis - kaunistusriba
  • Arhitraav - sambaile toetuv, kaunistustéta
  • Voluut - keerdunud kaunistus
Kreeka sammas on ALT LAI, ÜLEVALT KITSENEV.


28. Kreeka ehitusstiilid.

  • Dooria stiil on vanim kolmest ehitusstiilist, mis Vana-Kreekas olid. Dooria stiili kasutati kuni 5.eKr. Dooria stiili puhul tuleks silmas pidada raskepärasust, jõulisust ja lihtsust. Sambad on madlad ja jässakad. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult 2 kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. (http://et.wikipedia.org/wiki/Dooria_stiil)
  • Dooria stiili näited:

Zeusi ja Hera tempel Olümpias.
(http://campania.italy-trip.org/photos/paestum-poseidonia/images/paestum_temple_hera_6997.jpg)

Ateena Partheon.
(http://wiki.gomaailm.ee/files/2012/05/Ateena-1.jpg)

  • Joonia stiil - Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Joonia_stiil) Näited:
Nike tempel akropolises.



Hera tempel Samose saarel.
  • Korintose stiil on kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilidest. Oli kõige rohkem levinud hellenismiajal. Korintose stiil sarnaneb Joonia stiiliga. Erinevus seisneb põhiliselt sambakapiteelides.  Korintose stiili puhul kaunistab sambaid lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui Dooria ja Joonia kapiteelid.( http://et.wikipedia.org/wiki/Korintose_stiil) Näited:
Zeusi tempel Olümpias.



Rooma pantheon. 

Pariisi pantheon.

29. Kreeka tempel - koosnes akendeta ruumist, hoone ümber ühes või kahes reas seisvatest sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Tulemuseks oli harmooniline välimus.(vihik)
Kuulsaim templikompleks on Parthenon, mis on jumalanna Athena tempel ja asub Ateena akropolis. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447 - 438 eKr Pheidiase juhendamisel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Parthenon)

30. Karüatiidid - naiste kujud sammaste asemel

31. 
  • Kore - riietatud naisfiguur, seisab sirgelt, veidi kohmakas, jäiga näoilmega.
  • Kourus - alasti noormehe figuur, eeskuju Egiptusest, sirge ja jäik, üks jalg ees, skemaatiline, üldistatud.
Koret ja Kourust tehti Arhailisel ajastul( see oli kõige vanem vanakreeka ajastuperiood)
(vihik)

32. 7 kuulsamat Kreeka skulptuuri:

  • Ludovisi troon 460eKr
  • Polykleitos "Odakandja"
  • Lysippos "Kaapija"
  • Delfi "Vankrijutt"
  • Myron "Kettaheitja 450eKr
  • "Laokooni grupp" 100eKr
  • Milo Venus 200eKr                               
ON NEED SKULPTUURID, need mida vaja? Need on mul vihikus vähemalt kirjas vana-kreeka skulptuuri teema all.

33. (10 klassi vihik)

  • Punasefiguuriline vaasimaal - figuur jääb mustast taustast välja (põletamine)
  • Mustafiguuriline vaasimaal - üldistav figuuride kujutamine (põletamine ja eri pindade katmine glasuuriga)

  • Vaasi teemadeks on nii mütoloogia kui kaasaegsed sündmused ja igapäevane olme.

  • On olemas ka erinevad vaasitüübid: 

Krateer - võidu karikas
Amfora - vein
Hüdria - vee jaoks   
34.Kreeka teater - (http://www.slideshare.net/nataljadovgan/vana-kreeka-teater-kirjandus-ja-filosoofia)

  • Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud lauludest.
  • Etendus ehk draama .(Draama - tegevus)
  • Esmalt koori ja ühe näitleja dialoog
  • Koor oli teatri keskne osa
  • HOBUSERAUAKUJULISE PÕHIPLAANIGA
  • Keskmes paiknes ringi või poolringi kujuline näiteplats ehk orkestra.
  • Taga oli puust lavakonstruktsioon skeene.
  • Tähtis osa kuulus muusikale.